• Uudised
• 112
• Melu
• Ilm
• Meeste R
• Naiste R
• R Reisid
• TV-kavad
• Kassahitt
• 

Ennetage draamat: tehke katuselt lumetõrjet!

03.01.2011 19:12 | Saada sõbrale

• kuulge (07.01.2011 10:57 ) Teata sobimatust kommentaarist
  

  reporter tehke video Tartu tänavatest. Tartus on nii kitsad tänavad et, väiksemad tänavad on muudetud kõik ühe suunalisteks. Bussid hilinevad pidevalt kuigi ,meil on nüüd võimsamad bussid aga selles ei ole asi vaid tänavad on nii kitsad et auto ja buss lihtsalt ei mahu läbi. Kuna ma elan eramajas, siis kui sahk tuleb ja lükkab kõik lume p**a meie poolele ja varsti jäätub see ära nii et autoga enam välja ei saa, siis lükkame selle ikka tänavale tagasi, sest meil ei ole seda enam kuhugi panna.

• Matu (04.01.2011 23:58 ) Teata sobimatust kommentaarist
  

  Hoonete katused on arvestatud lumekoormusele ca 100 kg/m2. Lumi aga võib olla väga erineva kaaluga. Külmal ajal, st kui õhutemperatuur on alla –7 °C, on lumi kõige kergem. Kergelt, ilma tuisuta katusele sadanud lume kihi paksuseks võiks julgelt lubada 70-80 cm. Aga sama lumi tuisuga tulles muutub palju tihedamaks ning ka raskemaks. Seega peab lubatava kihi paksus olema juba väiksem.Aga kui õhutemperatuur on juba kõrgem kui -7 °C, siis on lumi ka märjem, tihedam ning kindlasti raskem. Mida soojem on ilm, seda raskem võib olla lumi. Ning seda suurem koormus langeb katusele.

  Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Matu (03.01.2011 23:59)

• skeptikkk (04.01.2011 19:01 ) Teata sobimatust kommentaarist
  

  Kui ma oma sokid märjaks teen, siis on mul lisaks kuivadele sokkidele massi loomas ka vesi, mis kuivi sokke märgab.

  Lume puhul on meil tegu ikka sama hulga ainega, mis oma olekut muutes ei saa kuidagimoodi oma massi muuta.

  Kui sokkidest veel rääkida, siis kui sa märja soki ära külmutad, siis kaalub see sama palju kui märg sokk. Katusel olev lumi võib ka oma olekut või siis tihedust muuta, aga ega seepärast veel ta mass ega katusele avaldatav raskusjõud muutu. Ainet ju kusagil juurde ei tule.

• Matu (03.01.2011 23:59 ) Teata sobimatust kommentaarist
  

  Üks olulisemaid lume omadusi on tihedus: lume mass ruumalaühikus mõõdetuna g/cm3 või kg/m3. Lume sees on jääkristallide vahel palju õhku, mistõttu lume tihedus on nii vee kui ka jää tihedusest tunduvalt väiksem. Värskelt sadanud lume tihedus võib olla ainult üks sajandik, s.t. 1 cm3 lumes on ainult 0,01 g vett, 1 m3 lund kaalub sel juhul 10 kg. Selline lumi koosneb peamiselt helvestevahelisest õhust. Kõige kohevam on lumi, mis sajab –9 kuni –10 °C juures. Veel külmemas õhus muutuvad lumekristallid väiksemaks ja lume tihedus kasvab. Lörtsina sadanud lume tihedus on märgatavalt suurem kui külma ilmaga sadanud lumel.

  Kord juba maapinnale sadanud lume tihedus hakkab kiiresti muutuma, olenedes õhu ja lumepinna temperatuurist, tuule kiirusest jt teguritest. Lumikatte tihedus kasvab pealesadava lume raskuse ning vahelduvate sulade ja külmade mõjul, ulatudes isegi kuni 400-500 kg/m3. Lumikatet tihendavad ka vihmad ja uduvihmad. Lumikatte tihedus on maksimaalne märtsis ja aprillis, kui lume temperatuur on sulamistemperatuuri lähedane, jõudes selleks perioodiks 250-400 kg/m3 piiridesse.

• kle huvitav (03.01.2011 22:15 ) Teata sobimatust kommentaarist
  

  sa oled ikka täitsa saabas

• hmm... (03.01.2011 21:59 ) Teata sobimatust kommentaarist
  

  ma olen vb loll, aga kas su vett täis sokid on sama rasked, kui kuivad?

• huvitav. (03.01.2011 21:29 ) Teata sobimatust kommentaarist
  

  ott ott.kui lumi sulab siis läheb raskemags.möööh.mis ajast.nagu tihedamaks läheb aga kuidas see kaal sinna juurde tuleb.