Arvukad turvariskid tõmbavad ilmselt kriipsu peale valitsuse julgele plaanile pakkuda uuendusmeelsetele inimestele võimalus anda juba järgmise aasta kahtedel valimistel oma hääl mobiiltelefoni abil.
Turvariskid lükkavad m-valimised tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel augustis oli võimukoridorides usk, et Eestist saab juba 2009. aasta juunis maailma esimene riik, kus toimuvad m-valimised. «Kindlasti oleks mõistlik, et Euroopa Parlamendi valimistel saaks mobiil-IDd hääletamisel kasutada,» ütles justiitsminister Rein Lang toona.
Tänaseks on sisuliselt selge, et järgmised eurosaadikuid valitakse jätkuvalt vanamoodi, sest m-valimiste kohal on mitmed ohud ja hirmud.
«Tehnilisi probleeme on veel palju ja risk, et Euroopa Parlamendi valimisel võib juhtuda mingi äpardus, on selgelt olemas,» tunnistas Lang oktoobri alguses riigikogus vastava eelnõu esimesel lugemisel. «Meil pole sajaprotsendilist kindlust, et kõik need tarkvaravidinad, mis peaksid ühendama sertifitseerimiskeskust kodakondsus- ja migratsiooniametiga, praegu töötavad.»
Kuna hulk töid on veel tegemata, siis pole kiirustamine Langi hinnangul ratsionaalne. Teisalt oli minister kaks nädalat tagasi seda meelt, et uut elektroonilist hääletamisviisi tuleb kõige varem rakendada järgmise aasta oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel.
Lõplikud otsused m-valimiste kohta peab Reformierakonna poliitiku hinnangul langetama valimiskomisjon, kelle öelda on, kas see on tehniliselt võimalik. Tõenäoliselt kulgevad siiski ka oktoobrivalimised seniste reeglite järgi.
M-valimiste fännidel tuleb siis kannatust varuda 2011. märtsi riigikogu valimisteni, sest 2010. aastal valimisi pole.
Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul ei soovinud eile tähtaegadega spekuleerida. Küll osutas ta mobiil-ID kasutuselevõtu turvaanalüüsile, mis toob ära tervelt 26 kõrge prioriteediga turvariski.
Lisaks osutab mobiil-ID teenust hetkel ainsana vaid EMT ja teenuse aktiivseid kasutajaid on alla 10 000 inimese. «Viimasega võib kaasneda teatud oht valimistel ühetaolisuse printsiibi riiveks,» osutas Sibul. Ta lisas, et riiklikul tasandil on lahendamata ka mobiil-ID kaartide väljaandmise küsimus.
Komisjon on Sibula kinnitusel seisukohal, et enne mobiil-ID hääletuse kasutamist tuleb kõik riskikohad maha võtta ja see ei sõltu vaid valimiskomisjonist.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul on riskid seotud protsessi eri etappidega – SIM-kaardi väljastamine, rakendused, sertifitseerimine –, mis ei ole praegu piisava kontrolli all.
«Üks risk on mobiil-ID puhul väga tehniline: see on vahendusrünne. See tähendab olukorda, kus keegi asub teenuse pakkuja ja hääletaja vahel,» vahendas Linde turvaanalüüsi. «Kuid SIM-kaart on ikkagi kaitstud PIN-koodidega ja seetõttu telefoni lihtlabane vargus ei anna võimalust teise inimese eest hääletada.»
Kuidas mobiiltelefoniga hääletada
• Mobiiltelefoniga hääletamine sarnaneb ID-kaardi abil hääletamisega, valija tõendab oma isikut mobiil-IDga.
• ID-kaardi lugejat asendab mobiil, mille kaudu siseneb valija e-hääletamise süsteemi. Vajalikud on telefoni SIM-kaardile antavad sertifikaadid ehk võtmed, mis tuleb aktiveerida. Nende abil siseneb valija interneti teel e-hääletuse süsteemi.
Allikas: PM