Uus Ford Ka – vähem silmatorkav kui vana?

Tavaliselt kustub ühe mudeli eluiga nelja-viie aastaga, mõni tiksub aga kümme, vaat et tosin aastatki. Nagu näiteks Ford Ka, mille esmaesitlus toimus 1996. aastal ja mida sisuliselt muutmatul kujul toodeti kuni praeguseni. Ja miks olekski pidanud ta välja vahetama, kui auto veel nüüdki igati trendikas ja omanäoline välja näeb.

Tõsi on küll see, et suhtumisi autosse oli igasuguseid. Mõni sõimas teda koledaks ja vastikuks mardikaks, teised seevastu nägid temas armast väikest lepatriinut. Küllap viimaseid oli ikka rohkem. Kohe palju rohkem, sest miks muidu ta nii kaua tootmises püsis.

Nüüd oleme sunnitud tosin aastat vihatud ja armastatud Fordi pesamuna oma viimsele teekonnale saatma. Milline tuleb uus Ka? Kas niisama visa ja eriline kui tema eelkäija?

Autoga lähemalt tutvumatagi võib öelda, et erilisusega uus Ford Ka silma ei paista. Vähemalt mitte samavõrd kui eelmine. Poolas Katowice lähedal koos Fiat 500ga ühes tehases toodetav Ka on ehitatud Fiat Panda põhjale ja välja näeb nagu pisike Fiesta.

Kas selles on midagi halba? Ei ole! On ju tore, kui autotootjad teevad koostööd, jagavad platvorme, kärbivad tootmiskulusid, säilitades samal ajal oma margile omase imago.

Uus Ford Ka on pesuehtne Ford, vaata kust otsast tahes. Kui ei teaks, ei oskaks teda Fiatiga seostada parima fantaasialennu korral. Sõidab nagu Ford ehk pagana hästi. Aga midagi on ikkagi puudu.

Ei saa öelda, et Ford Ka välimusel midagi viga oleks. Vastupidi, igati trendikas ja huvitav. Isegi sedavõrd, et viimase Bondi-filmi produtsendid leidsid talle mõne sekundi jagu kinolinaaega. Kuid ikkagi see miski, mis oli vanal mudelil, kuid uuel ei ole.

Ega Ford rumal ole, et uut esilekerkivat probleemi ennetada ei osanud. Tüüpiline ostja on ikka selline, kes ostab selle auto välimuse pärast ja argumendid stiilis “sõidab hästi, kulutab vähe kütust” jms on teisejärgulised. Selleks, et muuta uus Ka kas või natukenegi silmatorkavamaks, on Ford välja töötanud kolm silmatorkamise paketti: Grand Prix, Tattoo ja Digital Art.

Esimene, Grand Prix’ pakett, on punasel (või valgel) põhjal eest taha välja kulgeva valge triibuga, mis teatavasti Fordi puhul tähendab sportlikkust. Ehkki, kui tavaliselt on kaks triipu, siis Ka puhul vaid üks. Seevastu on kitsas valge joon ka auto küljel ning valge radiaatorivõre, sisedisainis on kombineeritud punane valgega ja kokkuvõttes on tegemist väga efektse autoga.

Teine pakett, Tattoo, on nagu nimigi ütleb saanud inspiratsiooni tätoveeringust. Neid leiab auto katuselt, poritiivalt, istmetelt. Kokkuvõttes ei ole see just nii silmatorkav pakett kui eelmine, kuid pisikese “kiiksu” annab autole juurde küll.

Digital Arti pakett on lähedane Grand Prix’ paketile, kuid auto alusvärv on must ja triibud, iluvõre, sisemus jms on neoonrohelised. Samuti väga cool!

Sisemuselt on täiesti tavaline baasversioongi üsna trendikas ega näe välja üldse nagu mõni odav plastmassauto. Kuid jah, meenutagem eelmise Ka sisemust aastal 1996. Pole vist enam millestki rääkida. Kui ehk vaid sellest, et ruumi on uues Ka mudelis nii esi- kui tagaistmetel kohe tuntavalt rohkem. Ainus häda juhikohal on see, et rooli ei saa pikisuunas liigutada. See on peale mootorite ilmselt ainus asi, mis pärineb Fiatilt.

Teine, Fordilt pärit häda on see, et kõrval- ja tagaistujal puuduvad laes käepidemed. Nagu Fiestalgi. Kolmas häda on pakiruumi luugi avamisega: seda pole võimalik avada, kui auto käib. Eraldi nuppu kabiinis selleks ei ole, lahti saab kas tagant võtmega või puldist. Pult aga ei tööta, kui mootor käib.

Ega rohkem nagu olegi millegi kallal õiendada. Kõik muu on igati korralik.

Mootorite osas Ka väga kiidelda ei saa. Kaks neid meie mudelinimistus kõigest ongi: 1,2-liitrine bensiini- ja 1,3-liitrine diiselmootor. Nagu Fiatilgi. Vana 1,3-liitrine bensiinimootor on ajalugu ja kolmandat valikus olevat mootorit, 1,4-liitrist bensiinimootorit, miskipärast Eestis ei pakuta.

Kui võrrelda nende kahe olemasoleva sõiduvõimekust, suurt vahet ei ole. Mõlema puhul kehtib reegel, et gaasipedaalil on kaks asendit: on ja off. Poole gaasiga säästusõitmist see auto ei tunnista. Kui vajutada, siis liigub kah, pole häda miskit. Ainult bensiinimootor kulutab selle kõige juures pisut rohkem kütust kui diiselmootor.

Kui rääkida hinnast, maksab bensiinimootoriga Trendi versioon Eestis alates 138 900, diisel alates 168 900 kroonist.

Titaniumi varustus toob kaasa 11 000 krooni hinnalisa, selle raha eest saab kliimaseadme, udutuled, sujuvalt kustuva salongivalgustuse ja tolli jagu suuremad rattad.

Kui Trendil on rattad 14, siis Titaniumil 15 tolli. Ja kui muidu on Trendi varustus üsna korralik, siis üllatus-üllatus – raadiot ei sisalda kumbki pakett. See tuleb 4400 krooni eest eraldi juurde osta. Popi ja noortepärase auto kohta üsna kummaline lähenemine.

Aga auto popimaks tuunimine ehk “silmatorkamispakettide” lisamine ei olegi väga kallis lõbu: Grand Prix ja Digital Art maksavad 8200 krooni, Tattoo eest tuleb veidi rohkem välja käia, sest see eeldab nahkistmeid. Riidest istmetele lihtsalt tätoveeringut ei tee. Hinnaks 15 500 krooni. Kui nahkistmeid ja neile tehtud tätoveeringut ei taha, saab tätoveeringuteemalised kleepsud kätte 3500 krooni eest.