Paber: «Mängijate materjal on väga hää»

Tänavu talvel möödub 70 aastat esimesest Viljandis peetud hokimatšist. Sel puhul tegi toimetaja Gert Kiiler ülevaate siinse hokielu algusajast enne Teist maailmasõda, abiks tollased «Sakalad».

Jäähoki tõmbab kaasa

Üleeile toimusid Viljandis esimesed jäähoki kursused, milliseid juhatas üks Eesti paremaid jäähokimängijaid Saue Tallinna «Kalevist». /.../

Huvi kursuste vastu oli suur. Nii praktilistest tundidest kui ka loengutest võttis osa mitukümmend asjasthuvitatut, neist suurem osa noored.

Kursuslased kui ka päältvaatajad veendusid, et jäähoki on üheks kaunimaks talisportlikuks võistlusalaks. Sellist kiirust, põnevust ja hoogu kui seda pakub jäähoki, ei ole üheski teises mängus. /.../

Viljandit pidas hr. Saue hokimängu propageerimiseks igati kohaseks linnaks, kuna siin on olemas hää liuväli ja rohkesti spordihuvilisi noori.

Nimetatud kursused peaks Viljandi jäähokihuvilistele andma selle põhja, mille najal nüüd hokimäng võiks kiiresti arenema hakata. (23. jaanuar 1939)

Esimene hokivõistlus Viljandis

Eile keskpäeval toimus spordiühing «Sakala» liuväljal maagümnaasiumi pargis esimene jäähokivõistlus, mis Viljandis kunagi peetud. Kohtasid Viljandi Jalgpalli klubi ja spordiühing «Sakala» meeskonnad, millised mõlemad moodustati alles nädalapäevad tagasi. Selle mängu tulemuseks kujunes jalgpallimeeste võit 3:0, mis vastab ka täiel määral mängu käigule. /.../

Kuna hokimängu reeglid laiematele ringkondadele Viljandis on veel võõrad, siis andis maakonna spordiinstruktor Kalam enne võistlust publikule ajakohase selgituse, mida kuulati suure tähelepanuga. /.../

Mäng algas kuidagi kinniselt. Kumbalgi poolel ei õnnestunud ükski läbimurre ja väravavahtidel polnud tükil ajal üldse tööd. Tundus, et mängijad ei ole veel küllalt kokku harjutanud. Edurivimehed ei saanud arendada õieti mingisugust koostööd ja pääletungid sündisid ainult ühemehe-süsteemis. /.../

Viimane kolmandikaeg oli mängus kõige elavam. Mõlemad võistkonnad panid välja oma viimased oskused. /.../

Nii muutus tempo päris nauditavaks ja mäng vahelduvaks. Suure rabistamise käigus tuli ette rohkesti vigu, mille eest vahekohtunik Kalam mängijaid korduvalt 1 ja 2 minutiks mängust välja saatis. (30. jaanuar 1939)

«Tulevik» võitis jäähokis s. ü. «Sakalat»

Võrdlemisi huvitav ja kiire mäng lõppes «Tuleviku» võiduga 2:0. /.../

«Tulevik» hakkas kohe esimestest minutitest pääle mängu valitsema. Mäng kandus ikka rohkem ja rohkem «Sakala» värava alla ja võis oodata üsna suurt väravatesadu. Kuid kõigele vaatamata ei läinud «Tulevikul» korda litrit ühtegi korda «Sakala» väravasse lennutada.

Teine kolmandaeg oli võrreldes esimesega tasavägisem. /.../

Viimast kolmandikku alustasid meeskonnad õige hasartselt. Edurivid panid välja oma viimase, püüdes teha mis saab. Kiire kihutamine ja väga vahelduvad olukorrad panid publiku kihama ja hakkas kostma õige rõkkavaid ergutushüüdeid. (6. veebruar 1939)

Hokivõistlus jääpudrus

Eile õhtupoolikul toimus liuväljal teistkordne jäähokivõistlus Viljandi Jalgpalli Klubi ja spordiühing «Sakala» meeskondade vahel. Võrdlemisi huvitava mängu võitis jällegi Jalgpalli Klubi, saavutades lõppresultaadiks 4:0. /.../

Mäng ei olnud küllalt kiiretempoline, sest jää oli selleks liiga pehme.

Kiire oli mäng ainult kahel-kolmel esimesel minutil. Mõlemad meeskonnad alustasid ülekeeva energiaga, mis raske jää tõttu aga ruttu kahanes. Esimestel minutitel mõlemad meeskonnad olid tasavägised, kuid juba 5 mänguminutil hakkas Jalgpalli klubi enam silma paistma ja kohe järgnes sellele ka tunnustus värava näol. (6. märts 1939)

Elevus lumel ja jääl

Rõõmus talisporditegevus ei piirdunud aastavahetusel aga mitte üksinda suusatamisega. Nimelt sai laupäeval, 30. detsembril lõplikult valmis ka spordiühing «Sakala» liuväli maagümnaasiumi pargis. /.../

Liuväljale on läinud aasta eeskujul ehitatud ka erinurk hokimängu jaoks, mis on piiratud nõuetava barjääriga. Hokimängijate pere näib Viljandis suurenevat iga päevaga, sest hokiväljal pole pühapäeviti pea minutitki vaba ruumi. Kõikide kohalikkude spordiklubide, nimelt «Sakala», «Tuleviku» ja Jalgpalli Klubi meeskonnad tahavad ka tänavu üksteisega jõudu katsuda ning võimaluse korral minna võistlema isegi Eesti esivõistlustele. (3. jaanuar 1940)

«Sakala» võitis linnameistri

Jäähokivõistlus «Sakala» ja «Tuleviku» vahel algas kell 3 maagümnaasiumi pargi liuväljal. Publiku seas valitses võistluse vastu võrdlemisi elav huvi, mida tõendas üsna rohkearvuline pääsmete läbimüük. /.../

Nii «Sakala» kui «Tuleviku» meeskonnad esinesid seekord täiesti uutes dressides, millistest eriti «Sakala» oma näis kõigeti täiuslikuna. /.../

Mäng algas mõlemilt poolt teatava tagasihoidlikkusega. Mõlemad meeskonnad suhtusid üksteisesse ilmse ettevaatusega, millest tingituna pääletungidel polnud alul vajalikku hoogu. /.../

Teine kolmandikaeg möödus samasuguses tempos ja meeleolus, kui ennegi. Siiski tuli teise kolmandikaja lõpul ootamatu üllatus, kuna nimelt «Tuleviku» üks kaitsjatest — Saariste suutis tublilt läbi tungida, fikseerides seda ka effektse väravaga.

Viimast kolmandikaega alustasid meeskonnad kõike välja pannes. «Sakala» näitas suuremat värskust ja kõik tundemärgid näitasid sellele, et «Sakalal» õnnestub vähemalt paari värava löömine. /.../ Mandre lõigi viimase kolmandikaja esimestel minutitel 1:1 ja kolmandikaja lõpupoole tuli ta toime teise väravaga, seades mänguskoori 2:1 pääle. (15. jaanuar 1940)

«Tulevik» võitis Jalgpalli Klubi 2:0

«Tuleviku» ja Jalgpalli Klubi vaheline mäng algas õige kiire ja hasartse tempoga, kus mõlemad pooled püüdsid rutata väravate löömisega. Kohati ei hoolinud mängijad enam koostööst, vaid kasutasid iga vähemagi võimaluse soololäbimurreteks, mil viisil tõenäoliselt arvati kiiremini jõudvat vastase värava alla. Kõige selle tõttu ei omanud mäng aga kaugelt mitte nauditavat ilmet, pigem võiks tervet matshi nimetada uisa-päisa rabistamiseks. «Tuleviku» meeskond oli kahtlemata parema uisutamisoskusega kui Jalgpalli Klubi esindus, kuid rabistamise mängus see asjaolu ei andnud märkimisväärset kasu. /.../

Mängu esimene kolmandikaeg möödus ilma ühegi väravata. /.../ Ega teine kolmandikaegki poleks vast paremaks muutunud, kui ühest suurest suminast poleks litter juhuslikult Jalgpalli Klubi väravasse lennanud.

Viimane kolmandikaeg oli vast kõige parem, sest siis mängijad olid juba väsinud ja hakkasid otsima üksteisega koostööd. (5. veebruar 1940)

Tallinna «Kalev» lõi sõprusvõistluses «Sakalat» 7:0

Õhtupoolikul peetud «Sakala» ja «Kalevi» vaheline matsh kujunes hommikusega võrreldes hoopis teistsuguseks. Kõigepealt juba mõlemate meeskondade üldilme oli meeldiv, kuna nii «Sakalal» kui «Kalevil» on olemas täiesti korralik jäähokivarustus. Ning alates esimesest hetkest arenes mäng nii kiireks ja nauditavaks, et publik pidi tahes-tahtmatult kaasa elama. /.../

Viljandi publikule oli üllatuseks Tallinna meeskonna juhi Möldre harukordne tublidus päälevisetes, milline asjaolu hakkas «Sakala» väravat ikka ja ikka enam ähvardama. /.../

Teiseks üllatuseks oli see, et «Sakala» meeskond omalinlaste rõõmuks hakkas «Kalevit» ründama sellise sihikindlusega, nagu poleks üldse tegemist kardetava vastasega. /.../

Küsitlesime pääle võistlust «Kalevi» meeskonna juhti Wambola Möldret, kes teadupärast on ka Eesti rahvusmeeskonna juht, kuidas ta hindab iga Viljandi meeskonda eraldi. Möldre vastus oli: ««Sakala» meeskond on kahtlemataViljandi silmapaistvam meeskond, välja arvatud väravavaht. Talle järgneks «Tulevik». /.../ Mängijate materjal on väga hää.» (5. veebruar 1940)

Sp. S. «Sakala» võitis VJK 4:0

Kolmapäevane mäng «Sakala» ja VJK vahel oli paremast mastist, kui esimene meistrivõistluste mäng VJK ja «Tuleviku» vahel möödunud pühapäeval. Kui tol korral kogu mäng möödus rabistamise tähe all, siis kolmapäeval mõlemad pooled esitasid hoopis teiselaadilist mängu. See sündis kahtlemata «Sakala» meeskonna eestvedamisel, kes püüdis arendada nii palju koostööd kui vähegi võimalik. Sellega välditi igasugused ummikusse jooksmised, mis varasematel mängudel olid tavaliseks nähteks. (9. veebruar 1940)

Viljandi võitis jäähokis Tartut

Eile peeti Viljandis maagümnaasiumi pargis jäähokivõistlus Viljandi «Sakala» ja Tartu «Kalevi» vahel, mis lõppes tulemusega 3:2 «Sakala» kasuks. Mäng oli kiire ja huvitav, sundides publiku sõna tõsises mõttes kaasa elama. /.../

See võit oli esimene, mis Viljandi on kunagi saavutanud välismeeskondade üle. Paljudele tuli see ootamatusena, kuna «Sakala» teatavasti poolteist kuud tagasi kaotas Tallinna «Kalevile» suurelt 7:0 ning teati, et Tartu «Kalev» on tallinlastega mitmel korral sooritanud üsna tasavägiseid mänge. Tegelikult ei pakkunud Tartu «Kalev» midagi erilist, olles nii koostööl kui ka mängijate uisutamisoskuselt viljandlastest kindlasti halvem.

Võib meenutada, et «Sakala» kaotas Tallinna «Kalevile» nii suurelt seetõttu, et tema noor väravavaht esines seekord ebakindlalt ja harjumatuna. Praeguses olukorras, kus Soon on saavutanud «Sakala» väravas suure kindluse, «Sakala» vaevalt kaotaks Tallinna «Kalevilegi» üle 2 väravaga. Näib kõigiti tõenäolisena, et «Sakala» võib järgmistel Eesti meistrivõistlustel jäähokis esineda Tartu ja Tallinna seltsidele väga tugeva vastasena. (11. märts 1940)

S. ü. «Sakala» võitis jäähokis

Teise kevadpüha õhtupoolikul toimus maagümnaasiumi pargis jäähoki välkturniir kõikide Viljandi meeskondade vahel. «Tulevik» ja VJK esinesid kumbki ühe meeskonnaga, kuna spordiühing «Sakala» pani välja kaks meeskonda. Turniiri võitjaks tuli «Sakala», kes osutus Viljandi parimaks meeskonnaks juba veebruarikuus Eesti meistrivõistluste mängude sarjas. Teisele kohale tuli «Tulevik», kolmandaks «Sakala» 2. meeskond, kuna VJK oli sunnitud vastu võtma viimase koha. Otsustavas mängus «Sakala» võitis «Tuleviku» 1:0. (27. märts 1940)