Pärnumaa väikemuuseumid kutsuvad külla

Tark on ühel päeval ette võtta mitu samale suunale jäävat muuseumi ja külastus pererahvaga aegsasti kokku leppida, sest paljud muuseumid ongi avatud vaid tellimisel.

Alustades ringsõitu Pärnust Sindi suunas, jääb esimesena tee äärde Seljametsa muuseum. Kunagisse Pustuski meierei majja rajatud muuseum on avar ja kenasti renoveeritud, ühtlasi asub samas hoones külatuba, kus väljas imekaunis näitus Alla Jukš-Meose pitsikollektsioonist “Vanaema veimevakk”.

Meiereisse on kogutud etnograafilisi ja kultuurilisi eksponaate eelmisest sajandist, põhiliselt pärinevad need ümberkaudsetest küladest (Vaskrääma, Põlendmaa, Seljametsa, Tammuru, Silla) ja Paikuse alevikust.

Perenaisetoas saab imetleda nii talunaise praktilisi ja lihtsaid kui linnaprouade uhkeid pitsilisi-kroogitud naisterõivaid ja daamile hädavajalikku buduaarisisustust peeglist vaipade ja lokitangideni. Peale selle on suur kogu vanemaid ja uuemaid majapidamistarbeid. Peremehe toas on palju uudistamist meestel.

Arvestatava osa muuseumist moodustavad eksponaadid nõukogude ajast. Muuseumi perenaise Laine Järvemäe sõnutsi satuvad lapsepõlvest tuttavaid esemeid kohates nostalgia lainele nii noored kui vanad huvilised.

“Väikseid maamuuseume on vaja inimeste juurte talletamiseks, sest see on sild praegusajast minevikku, ka lähiminevikku,” arvas Järvemäe. “Paikuse vald ja alevik on valdavalt uusasustused, siin elavad noored inimesed ja paljudes kodudes pole enam midagi enne 1990. aastaid valmistatust. Isegi 30sed inimesed ei tea vahel, mida tähendab “meierei”.”

Sindi muuseum annab ülevaate 1832. aastal Johann Christoph Wöhrmanni asutatud võimsa tekstiilivabriku arenguloost ja Sindi kujunemisest linnaks. Kõige rohkem on tekstiilitootmisega seotud tööriistu, kangaproove, tööliste igapäevatarbeid, rõivaid. Üks toake on sisustatud tolleaegse vabrikutöölise koduna.

Uurimist väärib kahe töölise mitme aasta tööna valminud kopikasuurustest lappidest kokkuõmmeldud hiigelvaip seinal. Teises ruumis püüab pilku osa Alla Meose pitsikollektsioonist.

Tori muuseumituppa on koondatud kõik valla ja aleviku ajalooga seonduv. Tori ajalooga on võimalik tutvuda, külastades ringkäigul aidahoonet, mõisaansamblit, kirikut, põrgut ja kalmistut.

Peagi oma 195. aastapäeva tähistavas aidahoones saab teemade kaupa tutvuda sajandivanuste tööriistade, tarbeesemete ja masinatega vedruvankritest atrade, käsikivide, koorelahutajate ja suuskadeni. Ilmselt murravad külastajad nii mõnegi eksponaadi juures pead ja mõistatavad esemete kasutusfunktsiooni.

Pulli külas asuv Nasa talumuuseum on kokku kogunud kõik oma külaga seotud esemed. Pererahva esivanemad on talus elanud aastasadu ja välja on pandud nende pärandatud igapäevaesemeid, naiskäsitööd, nukke, tööpinke ja mööblit.

Hiljuti sai teeviida lähedal asuv Pulli muinsusala, kaunis koht jõekaldal, kus aastatuhandete möödumist tunnetada. Tulevikus soovib külarahvas sinna rajada toreda paiga rahvamuusikakontsertideks ja avada endises raudteemajas kiviaja asula väljakaevamiste materjalid.

Haapsalu maanteed pidi Pärnust välja sõites tasub kindlasti kokku leppida Sanga-Tõnise talu Vene muuseumiga, mille pererahvas on aastakümneid kogunud vene kultuurilooga seotud esemeid. Väljapaneku põhiosa moodustab vene rahvuslik tarbekunst hohloma, näha saab rahvarõivaid, präänikuid, matrjoškasid. Rahvuslikus stiilis on kujundatud nii maja kui hoov.

Audru muuseum paikneb koos raamatukoguga kunagises Audru mõisa valitsejamajas. Muuseumi kasutada on kaminasaal, töö- ja olmeruumid ning teisel korrusel lakasaal, kus asub püsiekspositsioon. Omaaegses mõisa viinakeldris ehk avaras õuemuuseumis seisavad suuremad eksponaadid, nagu rehepeksu- ja põllutöömasinad.

Muuseumis kajastub Audru valla eluolu alates 19. sajandi teisest poolest kuni lähiminevikuni.

Pärnu-Jaagupi koolimuuseum kogub ja säilitab kohalikku päritolu vanavara: tööriistu, tarbeesemeid, mööblit, tekstiilesemeid, raamatuid, dokumente.

Muuseumi väärtuslikem vara on hulk kodu-uurimistöid koolist, alevist, küladest, asutustest, inimestest. Läheduses asub Soontagana maalinnus.

Tõstamaa muuseum asub Tõstamaa mõisahoone keldris. Kohalike inimeste eluolu kajastub väljapanekus nii esemete kui fotodena. Ruumid on jagatud temaatika järgi: Tootsi toas on eksponeeritud tööriistad, Forseliuse kabinetis mõisakooli ajalugu ja tubased tööriistad, Nõuka-nurgas on nõukogude ajaga seonduvad ja Merekaru toas mereuurimise ja kalurieluga seotud esemed.

Kolmanda korruse saalis saab imetleda mantelkorstent ning eri näitusi. Täpsemat infot annab muuseumi koduleht internetis.

Varbla muuseum tegutseb Uue-Varbla mõisahäärberi saalis. Väljapanek kajastab kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel ja Varbla valla ajalugu.

Eraldi näitus on Uue-Varbla mõisa ajaloost 208 aasta jooksul. Muuseumis asub käsitöötuba ja kirjanik Karl Ristikivi raamatupööning, viljaaidas näeb vanu tööriistu ja masinaid.

Kihnu muuseum avatakse uues kuues 20. juunil. Uudistada võib usinate Kihnu naiste käsitööd ja igapäevaesemeid, saare meeste tööks on alati olnud kalandus ja meresõit ning kõik sellega seonduv on leidnud oma koha muuseumiski.

Pärnust Riia suunas jääb kolm muuseumi. Otse tee ääres paikneva Naarismaa talumuuseumi aidahoones on rannarahva tarbeasjade, kalurite ja hülgeküttide tööriistade kõrval hoiul palju põnevat merekraami, kuna muuseumi peremees on kunagine tuuker.

Tuukriülikonda ei jõua nõrgem naine paigast liigutadagi, merepõhjast on muuseumi tee leidnud mitusada aastat vanad brigantiiniosad, pronksõnged, ahingud.

Saviaugu muuseumi peremees on kuldsete kätega: peale vanavara leidub hoovis põnevaid isenikerdatud objekte-kujusid. Ühes hooneist on kokku pandud Massiarus asunud tuuliku osad.

Kollektsioonis on palju tarbeesemeid, eriti merendusega seotud asju: paadimootoreid, santsukaste, laevade ja paatide detaile.

Häädemeeste muuseum asub kõrtsis-koolimajas, kus tallel on teave valla ajaloo ja kultuuri kohta, samuti saab siit loodusteaduslikku infot ja väljas on esemelist materjali.