Nädalavahetusel toimus Valgerannas Pärnumaa õpilasmaleva kokkutulek, kahe päeva jooksul seadsid noored üles malevakülad, kus muu hulgas sai maalida klaasile ja nautida kilesauna mõnusid.
Valgerannas kerkisid malevakülad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda õpilasmaleva ajaloos pidi iga rühm kokkutulekuks ette valmistama malevaküla ja kindlas valdkonnas mingit teenust pakkuma.
Pärastlõunaks olid Valgeranna mändide alla üles seatud töötoad, kus sai teha klaasi- ja näomaalinguid, tegutses spaa koos sauna, muda- ja mullivanniga, samuti pakuti mitmesuguseid võimalusi ennast fotole jäädvustada.
Pärnumaa õpilasmaleva juht Mati Sutt tunnistas, et kokkutuleku programm on aastatega rutiinseks muutunud, aga tänu Katrin Uutsalule (Pärnu linnavalitsuse haridusnõunik, M.R.) leiavad noored siit jälle midagi põnevat. “Malevakülade mõte oli uudne ja läks hästi peale, nüüd saab sellest taas midagi uut arendada,” lausus Sutt.
Võitis Rääma rühm
Kokkutulekul toimusid spordivõistlused, kus üksteiselt võeti mõõtu võrkpallis, jalgpalli kõksimises, pendelteatejooksus, sangpommitõstmises ja viimase mehe jooksus. Õhtu jätkus loomevõistlustega: igal rühmal tuli esineda oma malevalauluga ja esitada Eesti majanduselu edendavate ideedega taidluskava.
Parimaks malevarühmaks kuulutati tänavu Rääma, kelle laul võitis malevalaulude võistluse ja kelle pakutud spaateenus osutus kokkutulekul kõige populaarsemaks.
Kui kaks aastat tagasi tuli laagrisse 450 noort, siis sel aastal võttis kokkutulekust osa 270 malevlast. Viimati oli neid nii vähe 1999. aastal.
“Malevlaste arv on nii järsult vähenenud masu tõttu, mis annab igal pool tunda, malevlaste töömaht ja rühmade arv on oluliselt vähenenud,” nentis Sutt.
Sutt lisas, et kuigi ajad on rasked, võib ta maakonna ja tööandjate kiituseks öelda, et iga neljas malevlane, kes Eestis tööd sai, oli Pärnumaalt. “Õnneks on ettevõtjad ja omavalitsused lastesõbralikud. Järelikult on malev end niipalju õigustanud, et teda ei visatud üle parda,” sõnas ta.
Tänavuse kokkutulekuga jäi Sutt rahule. “Jään rahule nii ilmataadi, malevlaste kui meile peavarju pakkunud villa Andro-poffi mõistva suhtumisega,” lisas ta.
Sindi rühma 15aastase malevlase Hanna Kivila arvates on õpilasmalev on igati hea võimalus end proovile panna. “Kui sa teed päevas viis tundi tööd, annab see ettekujutuse tegelikust tööpäevast ja kohustustest, mis kindla aja jooksul täita tuleb,” rääkis ta.
Pool elu malevas veetnud
Kokkutuleku noorim komandör, 21aastane Raido Galjaev juhendab Rapla valla noorukeid. “Noored on väga usinad ja sõbralikud ning kui töö on vaja ära teha, siis nad teevad,” iseloomustas komandör oma rühma. “Kõige raskem on malevlastele õhtuti tegevust organiseerida, et neil pärast tööd igav ei hakkaks.”
Üle poole Pärnumaa rühmi lõpetab kokkutulekuga oma malevasuve, teiste seas üks nooremaid Kihnu rühm, kes kahe nädala jooksul on harinud Kihnus põldu ja koristanud teeääri.
Kihnust pärit Birgit Saare peab malevat toredaks kohaks, kus tööd teha ja sõpradega kohtuda. “Väga tore on see, et kui muidu ei näe suvel sõpru, siis malevas ikka näeb,” seletas ta. “Tööd tehes teeme ikka nalja ja ajame juttu ning nii läheb töö palju kiiremini.”
Tänavu oma 50 aasta juubelit pidanud Sutt on malevas olnud 31 aastat, sellest 25 aastat ise malevat teinud.
“Mulle tähendab malev poolt elu, ma olen siin oma lapsed üles kasvatanud ja terve mu pere on malevaga seotud,” rääkis Sutt. “Malev on väsitav, aga annab palju tagasi. Kui ma seda ei teeks, oleksin vanem.”
Ükskõik kui tore pidu on, ükskord peab see lõppema. Nii on Sutilgi plaanis ohjad varsti üle anda. “Otsin juba vaikselt enda kõrvale kedagi, keda välja õpetada. Kunagi on aeg malev pidulikult üle anda,” tunnistas ta.