Peeter Kuutma näitus Tartu kunstimaja väikeses galeriis heidab ühe põgusa pilgu meie kuulsale tekstiilikunstile.
Tekstiiliklassik liigub edasi isikupäraselt
Kuldsetel kuuekümnendatel oli eesti tekstiilikunst käsikäes tarbekunsti teiste aladega eeskujuks teistele.
Tarbekunsti vormiuuendused nagu stilisatsioon, dekoratiivsus ja abstraheerimine olid nõukogude võimule kergemini seeditavad kui uudsused teistes kunstiliikides.
Vaibakunstis kujunesid koolkonnad, millest markantseimad olid lüürilis-muinasjutuline laad, rõhutatud rahvuslikkus ja suunad, mis lähtuvad rahvusvahelistest kunstistiilidest.
Süngelt müstiline
Viimati nimetatud suuna ühe peaesindaja Peeter Kuutma kunst oli väga iseseisev oma valguseprobleemide erilises süngelt müstilises käsitluses. Kuutma alustas oma kunstnikuteed ajal, mil vaibad olid olnud eestlastel juba aastasadu väga vajalik tarbe- ja iluese.
Uus mood sisekujunduses – suured lagedad seinad – ei vaja vaipu ja see on võtnud suuresti tekstiilikunstnikelt töö ja leiva. Samas on see sundinud neid otsima oma kunstile täiesti uusi vorme ja väljendusvahendeid.
Kuutma aga jätkab kangekaelselt põimevaipade ehk gobeläänide loomist. Ta innustab ka teisi seda tegema, organiseerides kümneid üleriigilisi gobeläänide näitusi ning hoides siiani koos aastal 1997 ellu kutsutud ühendust Vaba Tahe.
Näitus kavanditest
Seekordsel näitusel annab Kuutma ülevaate oma vaibaloomingust alates 1980. aastatest vaibakavanditena.
Näeme, et ta on oma karget mehestiili arendanud värvikamaks ja rõõmsamaks, teravate kujundite närviline liikumine on asendunud risttahukate rahuliku hõljumisega. Tema loomingu üks põhitunnuseid, kindel sisemine struktuur ja rangelt tasakaalustatud rütm, on veelgi täiustunud.
• Tartu kunstimaja väikeses
galeriis on avatud Peeter
Kuutma näitus «Pilt ja
vaip».
• Näitust saab vaadata 8. no-
vembrini.