Aidsiraport tekitab kahtlusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need prostituudid Rooma tänaval kuuluvad HIVi nakatumise kõrgesse riskigruppi, samamoodi nagu ka nende kliendid.
Need prostituudid Rooma tänaval kuuluvad HIVi nakatumise kõrgesse riskigruppi, samamoodi nagu ka nende kliendid. Foto: Reuters / Scanpix

Kuigi ÜRO raporti kohaselt on aidsi levik taanduma hakanud, pelgavad eksperdid, et muunduv haigus lööb näilise stabiliseerumise peagi segamini.

Sel pühapäeval kogunevad kümned tuhanded aidsieksperdid kuueks päevaks Mehhiko pealinna Mexico Citysse ülemaailmsele aidsikonverentsile, kus kõne alla tuleb muu hulgas ka uus ÜRO aruanne, mille kohaselt on haiguse pandeemia stabiliseerumas.


Väidetavalt vähenes aidsi surnute arv möödunud aastal 2,2 miljonilt kahele miljonile ning ligi kolmel miljonil nakatunul arengumaades on viimaks ometi ligipääs ravimitele. Ka uute nakatunute arv vähenes raporti andmeil 300 000 inimese võrra, 2,7 miljonile.  


Ometigi suhtuvad eksperdid uuringu andmetesse skeptiliselt ning ennustavad koguni, et ravimisega seonduv muutub veelgi teravamaks, kui haigus muu nduma hakkab. Pandeemiat peatada suudaks üksnes vaktsiin või tervenemine, kuid kummagi teoks saamist veel nii pea ei nähta, kirjutas AFP.


«Me ei mõista siiani selle viiruse kõiki vorme – see on keerulisem, kui me oskasime arvata,» rääkis Luc Montagnier, kes ühes Robert Galloga identifitseeris kaheksakümnendate alguses HIVi kui aidsi põhjuse.


Eesti aidsi tugikeskuse juhataja Jüri Kalikovi sõnul Eestis alust stabiliseerumisest rääkida ei ole. «Vaatamata suurtele valitsuse, Global Fundi ja kolmanda sektori pingutustele on uute HIV-positiivsete arv aastas suhteliselt suureks jäänud – 600–700 juhtumit. See ei luba meil rääkida tõelisest stabiliseerumisest,» selgitas ta.


Suurim mure aidsiennetuse kõrval on ka haigestunute ravi. Praegu kulub ligi kolme miljoni inimese raviks 2,7 miljardit dollarit (27 miljardit krooni) aastas ning seegi on «üsna karm summa», nagu ütles väljaandele Globe and Mail ÜRO Rahvastiku Fondi tegevdirektor Purmina Mane. Tegelikkuses kuluks kõigi abivajajate raviks 11 miljardit dollarit (110 miljardit krooni) aastas.


Samuti tõi ta välja, et kolmandikus maailma riikides puudub HIVi või aidsiga elavatel inimestel igasugune kaitse diskrimineerimise vastu. Nii on näiteks mitmed Ladina-Ameerika nakatunud jäänud ilma oma töökohtadest ja isegi perekondade toetusest, kirjutab AFP.


Need on üksnes mõned näited, millele üritatakse lahendust leida pühapäeval algaval konverentsil, mis esimest korda toimub Ladina-Ameerikas Mehhikos – riigis, mis kaebab, et maksab ravimite eest kuni neli korda enam ülejäänud maailmast, sest nad on jäänud ustavaks kaubanduslepinguile Ühendriikidega.


Brasiilia võlgneb oma edusammud kodumaal toodetavatele odavatele ravimitele.

Petlikud numbrid


•     ÜRO raport käsitleb aidsi pandeemiat viimase 27 aasta kohta.


•     Selle aja jooksul on surnud 25 miljonit ning 33 miljonit elavad HIViga.


•     Eesti saab igal aastal juurde 600–700 HIV-positiivset.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles